Uudised

Ajatatud maksuvõlg ega sellelt arvestatav intress ei anna alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks

28. jaanuar, 2010

Denis Piskunov, vandeadvokaat
Gerly Kask, vandeadvokaat

Hankemenetlusest kõrvaldamine maksuvõla tõttu on praktikas üheks levinumaks kõrvaldamise aluseks. Hiljaaegu, mai algul, saatis Rahandusministeerium kooskõlastusringile Riigihangete seaduse muutmise eelnõu, kus muuhulgas lähevad muutmisele ja täiendamisele sätted, mis puudutavad maksuvõlgu ja nende kindlakstegemist riigihankemenetluses.

Praktikas on tekkinud mitmeid vaidlusi sellest kas ajatatud maksuvõlaga pakkuja või taotleja saab osaleda riigihankemenetluses. Segaduse põhjus on Riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 kohmakas sõnastus, mis lubab hankementlusest kõrvaldada mistahes ajal isiku, kui tema riiklike maksude, elu- või asukohajärgsete maksude või sotsiaalkindluse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Millal loetakse maksukohustused nõuetekohaselt tuleb jõuda maksukorralduse seaduse (MKS) tõlgendamise abil.

MKS § 14 lg 5 kohustab maksuhaldurit väljastama maksuvõlgade puudumise tõend, kui maksuvõlg on ajatatud. Maksuvõla ajatamine aga maksuvõlga ei kustuta, vaid lükkab üksnes selle tasumise tähtaja edasi. Seega tekibki näiliselt vastuolus justkui selles, et võlgade olemasolu näitab, et maksuseadusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, kuid maksuvõla ajatamisel ei käsitle maksuhaldur maksuvõlglast maksuseaduste rikkujana. Eraldi probleem tõusetub veel sellest, et maksuvõla ajatamine ei peata intresside arvestust, ning ajatatud maksuvõlaga isikul on avalikust maksuvõlglaste registrist nähtav arvestuslik intress, mis igapäevaselt suureneb.

Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 26. mai 2009.a otsustes nr 89-09/111614 ja 89-09-111620 asus komisjon seisukohale, mitte ainult ajatatud maksuvõlg, vaid ka ajatatud maksuvõlalt arvestatav sissenõutavaks muutmata intress (nn arvestuslik intress) ei anna hankijale alust kõrvaldada isikut hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 4 alusel.

RHS Vaidlustustes nr 89-09/111614 ja 89-09-111620 asus hankija seisukohale, et ajatatud maksuvõlalt arvutatud arvestuslik intress kujutab endast maksuvõlga ning kõrvaldas pakkujat hankemenetlusest. Pakkujat esindanud advokaadibüroo Concordia advokaat Denis Piskunov ja jurist Gerly Kask vaidlustasid kõrvaldamisotsust vaidlustuskomisjonis põhiliselt motiivil, et ei ajatatud maksuvõlga ega ka sellelt arvutatud intressi ei saa käsitleda maksuvõlana enne maksukohustuse tasumise kuupäeva saabumiseni.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul tuleb maksude tasumise kohustuse mittenõuetekohase täitmisena RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses käsitada sissenõutavate kohustuste mittetäitmist isiku hankemenetluses osalemise ajal, sh sissenõutava intressi tasumata jätmist. Kohustus muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Vaidlustuskomisjon tegi konkreetses vaidlustusmenetluses esitatud tõendite põhjal kindlaks, et MTA kehtestas pakkujale maksuvõla tasumise ajakavana tähtpäevad, millal muutub ajatatud maksuvõla graafikujärgsed maksed ja nendelt arvutatav intress sissenõutavaks. Tuvastamist leidis samuti see, et pakkujat kõrvaldati menetlusest enne asjakohase kuupäeva saabumist. Maksuvõla ajatamise otsusest ja tasumise ajakavast lähtudes ei olnud arvestuslik intress sellel päeval sissenõutav, seega selle olemasolu ei saa ka lugeda maksude tasumise kohustuse mittenõuetekohaseks täitmiseks.

Allakirjutanute hinnangul on vaidlustuskomisjonil tekkinud RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamise praktika igati tervitatav. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde lisatud seletuskirjas viidatakse Maksu- ja Tolli andmetele, mille kohaselt on ajatatud maksuvõlglasi hetkel ca 1 700, sh 714 juriidilist isikut; hankemenetlustes võtavad osa ca 6 165 juriidilist isikut. Kui ajatatud maksuvõlaga pakkujaid oleksid sõltumata maksukohustuse sissenõutavaks muutmise tegelikest kuupäevadest hankemenetlustest kõrvaldatavad, võiks see anda teistele pakkujatele põhjendamatu konkurentsieelise ja veelgi rohkem kitsendada tulevikus potentsiaalsete pakkujate ringi.
Maksuvõlgade ajatamist ei võimalda kõikidele, vaid üksnes neile ettevõtjale, kes on tõenäolised võimelised saama hakkama ajutiste raskustega. Ilmselt ei leidu piisavalt mõjuvat põhjust, millega saaks õigustada polaarselt erinevate tagajärgede sätestamist ajatatud maksuvõlale ühelt poolt maksumenetluses ja a teiselt poolt riigihangete menetluses. Absurdeks tuleks hinnata olukorda, milles Maksuamet võimaldab ühelt poolt ettevõtjale tasuda maksuvõlg graafiku alusel ning avalik-õiguslik hankija kõrvaldab teiselt poolt sama ettevõtjat hankemenetlusest enne graafikujärgse makse tegemise tähtpäeva saabumiseni.

RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamine eeldab seega hankijalt maksukohustuse sissenõutavuse tuvastamist, nimetatu kehtib muuhulgas ka ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi suhtes. Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt tuleb hankijal kontrollida RHS § 38 lg 1 p 4 kõrvaldamise aluste puudumist maksuhalduri väljastatud tõendi alusel (eelkõige MKS § 14 lg 5 alusel väljastav tõend ja sellega samaväärne MKS § 27 lg 1 alusel väljastav tõend). MKS § 27 lg 1 alusel väljastatavatel tõenditel ei ole aga tänases praktikas piisavalt andmeid ajatatud maksukohustuse sissenõutavaks muutmisest, eeskätt puudutab see ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi (arvestuslik intress) sissenõutavaks muutumist. Praktikas ei ole välistatud olukorra tekkimine kus ühel ja sama kuupäeval võib pakkuja maksekäitumise kohta saada maksuhaldurilt tõendi nii maksuvõla olemasolu kui selle puudumise kohta. MKS § 27 lg 1 alusel avaldab maksuhaldur oma veebilehel andmeid online-süsteemis ning lisaks ei avaldata avalikkusele andmeid maksukohustuslase ettemaksukontol olevate vahendite kohta. Nii võib juhtuda, et hankija saab päringuga maksumaksja kohta info võlgade (näiteks intress) olemasolu kohta (MKS § 27 lg 1 p 4 alusel väljastatav tõend), kuid sama kuupäevaga on maksumaksjal esitada maksuvõlgade puudumise tõend, mis on saadud MKS § 14 lg 5 alusel.

Kavandatavad muudatused riigihangete seadusesse pakkuja kvalifikatsiooni kindlakstegemiseks maksude tasumise kohustuse nõuetekohase täitmise kohta ei arvesta täielikult eeltoodud erisusega maksuvõlgade kohta teabe saamisega ja võivad viia selleni, et hankija kõrvaldab enda poolt tehtud päringu alusel pakkuja või taotleja kiirustades menetlusest. Mõttekas oleks siinkohal ilmselt Maksu- ja Tolliametil täiendada avalikus registris edastatavat infot maksuvõlgade sissenõutavaks muutumise kohta.
Samuti tuleb tõdeda, et hetkel kehtiv RHS § 38 lg 1 p 4 sõnastus on mõnevõrra eksitav ka mõistete osas. Nimelt lubab eelviidatud norm kõrvaldada hankemenetlusest isiku, kes ei ole nõuetekohaselt täitnud riiklike maksude, elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustusi. Praktikas kõrvaldatakse hankemenetlusest ka isikud, kellel on intressivõlg, ehkki hangetelt kõrvaldamise eeldusena mainib riigihangete seadus üksnes maksude tasumise kohustuse mittenõuetekohane täitmist. Ilmselt jääb tulevikus kohtupraktika sisustada, kas intressivõlga pakkuja või taotleja kõrvaldamine hankemenetlusest on üldse põhjendatud.