Uudised

Eesti sõlmis maksulepingu Küprose Vabariigiga

14. detsember, 2012

Sille Lehtsaar
jurist

17. oktoobril 2012 allkirjastati Eesti Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise leping (edaspidi „maksuleping“). Nimetatud maksulepinguga püütakse topeltmaksustamist vältida lisaks siseõiguslikele sätetele.
Üldiselt on maksulepingu eesmärgiks:

  • vältida rahvusvahelist topeltmaksustamist;
  • erinevate tululiikide maksustamisõiguste kindlaksmääramine residendi- või tuluallikariigi vahel;
  • maksudest kõrvalehoidumise tõkestamine, piirates tulu- ja kapitalimakse, mida riik teise lepinguosalise riigi residentide suhtes võib kehtestada;
  • diskrimineeriva maksustamise ärahoidmine.

Kuna maksuleping on kahepoolne leping, siis tuleb lepingu rakendamiseks esmalt kindlaks teha, et tulu saaja on teise lepingupoole riigi resident (Eesti/Küprose). Selleks peab ta esitama residentsustõendi (väljamakse tegijale esitatav nõutavas vormis tõend, mis kinnitab tulu saaja residentsust). Kui nimetatud tõendit ei esitata, siis tuleb mitteresidendile tehtud väljamaksetelt kinni pidada tulumaksu vastavalt tulumaksu seaduse § 43 lõikes 1 toodud määrade kohaselt.

Alates 01.07.2004 kehtib Rahandusministri 18.06.2004 määrusega nr 120 (“Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks”) kinnitatud avalduse vorm TM3 „Taotlus maksulepingu kohaldamiseks“. Residentsust tõendab ka välisriigi pädeva ametiisiku väljastatud tõend, millele on kantud vormi TM3 osades I ja III nimetatud andmed. Tõend residentsuse kohta kehtib füüsilise isiku puhul kuni 12 kuud ja juriidilise isiku puhul kuni 36 kuud alates väljaandmisest. Kui maksuleping ei näe ette Eesti tulumaksuseaduses sätestatust soodsamat maksustamist, siis puudub vajadus residentsustõendit esitada.
TuMS §-s 6 lõikest 5 tuleneb põhimõte, et kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest, kohaldatakse välislepingut. See tähendab, et kui isik on teatud perioodil Küprose Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingu alusel tunnistatud Küprose residendiks, käsitletakse Eestis teda sellel perioodil mitteresidendina.

Kõnealune maksuleping piirab lepinguosaliste riikide maksustamisõigust, kuid leping ise ei kehtesta ühtegi täiendavat maksu ega laienda ka lepinguosaliste riikide maksustamisõigusi. See tähendab, et alati tuleb lähtuda nn soodsama sätte printsiibist. Järelikult ei anna maksuleping riigile täiendavat maksustamisõigust, kui siseriiklike seaduste alusel vastavat maksu kehtestatud ei ole. Samas, kui Eesti seaduse kohaselt vastavat tulu tulumaksuga ei maksustata või maksustatakse soodsamalt, kui seda lubab maksuleping, rakendatakse Eesti seadust. Nimetatud põhimõte on vastupidises sõnastuses sätestatud TuMS § 6 lõikes 5, mille kohaselt kohaldatakse välislepingut kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused.

Maksuleping koosneb seitsmest osast:

  • I osa (artiklid 1-2) puudutab isikulist ulatust ning makse, mille suhtes lepingut rakendatakse;
  • II osa (artiklid 3-5) mõistete isik, ettevõte, äriühing, resident, püsiv tegevuskoht jne definitsioonid;
  • III osa (artiklid 6-20) sisaldab tululiikide lõikes reegleid, mille alusel jaotatakse maksustamisõigused lepinguosaliste riikide vahel;
  • IV osa (artikkel 21) topeltmaksustamise vältimise meetodid, mida kumbki riik kohustub oma residentide suhtes rakendama;
  • V osa (artiklid 22-25) erisätted mittediskrimineerimise, vastastikuse kokkuleppe protseduuride, informatsioonivahetus jne kohta;
  • VI osa (artiklid 26-27) lõppsätted lepingu jõustumise ning lõppemise kohta.

Maksulepingus sisalduvad maksutulude jaotamise reeglid jagunevad üldiselt kahte gruppi:

  • Tulud, mida lubatakse maksustada tuluallika riigis. Siia kuuluvad tulu kinnisvara võõrandamisest ja kasutada andmisest ning aktsiate võõrandamisest, mille väärtus on enam kui 50% ulatuses tulenev allikariigis asuva kinnisvara kui alusvara väärtusest (art 6 ja 13), püsiva tegevuskoha kaudu toimiva ettevõtluse tulu (art 7), palgatulu, kui teenistus on toimunud selles riigis (art 14), juhtorgani liikme tasud (art 15), artisti ja sportlase esinemise tasud (art 16);
  • Tulud, mida lubatakse maksustada ainult residentsusriigis. Sellisteks tululiikideks on kasu väärtpaberite ja vallasvara võõrandamisest (art 13), pensionid (art 17), üliõpilaste ja praktikantide tasud (art 19), dividendid (art 10), intressid (art 11), litsentsitasud (art 12).

Sarnaselt Eesti sõlmitud maksulepingutega Mani saare, Jersey ning Gruusiaga lisaprotokolli kaudu, piirab ka Küprosega sõlmitud maksuleping investeeringutulude maksustamise osas mõlema riigi puhul allikariigi õigust pidada tulumaksu kinni nii dividendidelt, intressidelt kui litsentsitasudelt (0% määr). See on oluline tähelepanek, kuivõrd enamustes Eesti sõlmitud maksulepingutes on nimetatud tululiikide maksustamisõigus antud nii residendi kui allika riigile, sätestades maksulepingus maksimaalse maksumäära sõltuvalt osaluse määrast dividendi maksvas äriühingus, mida tuluallika riik võib rakendada.
Kuivõrd alates 01.01.2009 on TuMS § 29 lg 8 kehtetu ning dividende Eestis mitteresidendi tuluna ei maksustata, siis ei ole maksulepingul Eestis selles osas tähendust. Siiski on antud säte oluline Küprose residendi poolt Eesti residendile makstava dividendi osas- Küprose Vabariik kui allikariik ei saa seda maksulepingu kohaselt maksustada.

Maksulepingu kohaselt (art 11 punkt 5) maksustatakse ainult intressi osa erisuhtes isikute vahel, mis oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi maksmise ajal. Ületava intressi osa maksustatakse kummagi lepinguosalise seaduste kohaselt, arvestades maksulepingu teisi sätteid. TuMS § 29 lõike 7 kohaselt maksustatakse Eestis mitteresidendi tuluna vaid intressi osa, mis oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstavat intressi. Maksumääraks on antud juhul 21%. Kuivõrd nii Küpros kui Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigid, tuleb seejuures arvestada ka direktiivi 2003/49/EÜ, mis keelab tulumaksu kinnipidamise intressimaksetelt, mida ühe liikmesriigi äriühing maksab teises liikmesriigis asuvale seotud äriühingule. Siiski ei kohaldata ka vastava direktiivi kohaselt erisuhtes isikute puhul kõnealust maksuvabastust turutingimusi ületavale intressi osale.

Kõige olulisem erinevus maksustamise osas puudutab tulumaksuseaduse § 29 lõikes 6 nimetatud tululiiki- litsentsitasu. TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 7 ja § 43
lg 1 kohaselt tuleb üldjuhul kõikidelt mitteresidendile makstavatelt litsentsitasudelt kinni pidada 10% suurune tulumaks. Maksulepingu kohaselt maksustatakse litsentsitasu aga ainult erisuhtes isikute vahel juhul, kui see oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava litsentsitasu summat (art 12 punkti 5). Turutingimusi oluliselt ületavat litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades maksulepingu teisi sätteid. Kuivõrd nii Küpros kui Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigid, tuleb arvestada ka direktiivi 2003/49/EÜ, mis keelab tulumaksu kinnipidamise seotud isikute vahelistelt litsentsitasudelt. Eestis on see vabastus sätestatud TuMS § 31 lõikes 4. Siiski on TuMS § 31 lõikes 5 sätestatud, et nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate samaste tehingute väärtust. Viimane on kooskõlas ka nimetatud direktiiviga. Seega maksustatakse ainult seotud isikute vahel turutingimusi ületav litsentsitasu 10% tulumaksumääraga.

Topeltmaksustamise vältimise meetodina näeb maksuleping Eesti puhul ette vabastusmeetodi ning Küprose puhul krediidimeetodi rakendamise.
Eesti ning Küprose vahel allkirjastatud maksuleping ei ole veel jõustunud. Leping jõustub pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised riigid on teineteist teavitanud välislepingute jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste (milleks Eestis on ratifitseerimine) lõpetamisest.
Maksulepingu eesti keelse tekstiga on peatselt võimalik tutvuda aadressil: http://www.fin.ee/maksundus?id=81502. Hetkel on viidatud internetiaadressil kättesaadav inglise keelne versioon.