Riigikohtu lahend füüsilise isiku aktsiatulu maksustamise kohta |
|
Gerly Kask, jurist Oma 06.11.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-57-08 käsitles Riigikohus füüsilise isiku aktsiatulu maksustamist majandusliku tõlgendamise reegli (MKS § 84) rakendamise kaudu. Selles asjas andis Riigikohus juhiseid, millised asjaolud on olulised tuvastamaks maksudest kõrvalehoidumise eesmärgi olemasolu. Tegemist on olulise lahendiga väärtpaberite võõrandamise kaasustes, kus maksuhaldur on leidnud, et tehingu sisu ja vorm ei ole vastavuses. Selles asjas võõrandas füüsiline isik aktsiad endale kuuluvale äriühingule, kus äriühing need ca 2 nädalat hiljem edasi võõrandas ning kogu aktsiamüügist saadud tasu laekus äriühingule. Füüsilise isiku poolt aktsiate võõrandmise tehingu aluseks oli äriühinguga sõlmitud pensionifondi loomise leping ning selles oli määratud väljamaksete tegemine tulevikus. Maksuhaldur luges füüsilise isiku tuluks äriühingu poolt aktsiate edasivõõrandamise tulemusena äriühingule laekunud tulu, põhjusel, et füüsilise isiku ja äriühingu vahelise tehingu vorm ei olnud sisule vastav, vaid tehing oli tehtud tulumaksukohustuse vältimise ja edasilükkamise eesmärgil. Maksuhaldur leidis, et maksudest kõrvelehoidmise eesmärk on tuvastav seeläbi, et aktsiate võõrandamine endale kuuluvale äriühingule toimus peale aktsiate väljaostupakkumise tegemist füüsilisele isikule ning tulu realiseerus aktsiate müügist saadud tasu laekumisega äriühingu arvele. Lahendist saab välja tuua järgmised olulisemad seisukohad: a) Aktsiate müügitehingute puhul, kus „tasumise tähtaeg on jäänud lahtiseks“ (st väljamaksete tegemine on lükatud tulevikku) võib TuMS § 36 lg 1 alusel aktsiate müügist juriidilisele isikule laekunud tasu füüsilise isikuks tuluks lugemisel tähtsust omada muu hulgas see, et aktsiaid müünud äriühing on füüsilise isiku kontrolli all. Seejuures on viidatud võimalusele, et isik saab alati väljamaksete tegemise aluseks olevat pensionifondi lepingut muuta ning isik ei pruugi sellist pensionifondi lepingut sõlmida sellise äriühinguga, kes pole tema kontrolli all. b) Maksuhaldur peab ära näitama, kuidas suurenes füüsilise isiku vara äriühingule laekunud tasu näol ja kuidas on füüsilisel isikul seda tasu võimalik oma huvides ära kasutada. c) Aktsiate tasu eest või tasuta võõrandamise ja mitterahalise sissemakse puhul saab tulumaksust kõrvalehoidumise eesmärgi (MKS § 84 mõttes) tuvastada ka faktiliste asjaolude kaudu. Maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest ei pea alati lähtuma, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Riigikohus leidis, et selles asjas võivad kõrvalehoidumise eesmärki kinnitada asjaolud, et isik andis aktsiad üle tema kontrolli all olevale äriühingule ajal, kui oli selge, et need tuleb peatselt edasi võõrandada (väljaostupakkumine), mis äriühingu poolt ka toimus. d) Lahendis väljendas Riigikohus ka seisukohta, et need faktilised asjaolud, mille esinemisega seadusandja soovib siduda maksumaksja käitumise kvalifitseerimise maksudest kõrvalehoidmisena, võiksid olla seaduses selgesõnaliselt ka kirjas. See tagaks paremini õiguskindluse ja –selguse. |