Uudised

Euroopa Kohus: arvutiprogrammi funktsionaalsus ja programmeerimiskeel ei ole autoriõigusega kaitstavad

2. jaanuar, 2013

Mirjam Võsu
jurist

C-406/10 SAS Institute Inc. v World Programming Ltd (2. mai 2012)

Eelotsusetaotlus Euroopa Kohtusse käsitles direktiivi 91/250/EMÜ tõlgendamist, mis reguleerib arvutiprogrammide õiguskaitset. Nimetatud direktiiv on Eesti siseriiklikku õiguskorda üle võetud autoriõiguse seadusega. Seega Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendust direktiivi sätetele tuleb arvestada ka autoriõiguse seaduse vastavate sätete tõlgendamisel.

Kohtulahendis olid poolteks tarkvara arendamisega tegelevad ettevõtted: SAS Institute Inc. (edaspidi “SAS”) ja World Programming Ltd. (edaspidi “WPL”). SAS oli välja arendanud arvutiprogrammide kogumi, mille abil said kasutajad teostada andmete statistilist analüüsi (edaspidi „SAS-süsteem”). See võimaldas klientidel kirjutada ja kasutada andmete töötlemiseks rakendusprogramme, mis kirjutati SAS-süsteemi programmeerimiskeeles (edaspidi “SAS-keel”).
WPL arendas konkureeriva programmi “World Programming System,” millega oli võimalik kasutada SAS-keeles kirjutatud rakendusprogramme. WPL imiteeris suurel määral SAS-i komponentide funktsioone, et võimaldada oma programmil töödelda kasutaja poolt varasemalt SAS-süsteemi salvestatud andmeid. WPL reprodutseeris SAS programmi funktsionaalsuse selle toimimist jälgides, katsetades ja uurides. WPL-il ei olnud juurdepääsu SAS lähtekoodile, samuti ei kopeerinud WPL kõnealuse koodi teksti ega tehnilise lahenduse mis tahes osa.

SAS esitas Ühendkuningriigi kohtusse hagi WPL-i vastu autoriõiguse rikkumises. Ühendkuningriigi kohus esitas eelotsusetaotluse Euroopa Kohtusse täpsustamaks direktiivis 91/250/EMÜ arvutiprogrammidele tagatava kaitse ulatust. Lahendis vastas kohus järgmistele küsimustele:

  1. kas arvutiprogrammi funktsionaalsus ja programmeerimiskeel ning andmefailide vorming on autoriõigusega kaitstavad?
  2. kas litsentsi alusel arvutiprogrammi koopia saanud isik võib ilma autoriõiguse omaniku loata jälgida, uurida või katsetada programmi funktsioneerimist?
  3. kas arvutiprogrammist või kasutusjuhendist elementide reprodutseerimine kujutab endast kasutusjuhendit puudutava autoriõiguse rikkumist?

Esimesele küsimusele vastas kohus, et “arvutiprogrammi funktsionaalsus ega arvutiprogrammis selle teatavate funktsioonide käitamiseks kasutatav programmeerimiskeel ja andmefailide vorming ei kujuta endast selle programmi avaldumisvormi ega ole seetõttu [direktiivi 91/250/EMÜ alusel] kaitstud arvutiprogramme puudutava autoriõigusega” (p 46). Kohus leidis, et programmi avaldumisvorm ja seega direktiiviga tagatud kaitse ese on arvutiprogrammi lähte- ja objektkood, mis võimaldavad seda reprodutseerida erinevates programmeerimiskeeltes. Programmeerimiskeel ja andmefailide vorming ise on aga vaid ideed või printsiibid, mille abil saavad kasutajad programmi teatavaid võimalusi kasutada ja millele kaitse ei laiene.

Kohus aga täpsustas, et “kui kolmas isik hangiks selle osa lähte- või objektkoodist, mis puudutab arvutiprogrammis kasutatavat programmeerimiskeelt või andmefailide vormingut, ja kui ta looks selle koodi abil sarnaseid elemente oma arvutiprogrammis, kujutaks see endast osalist reprodutseerimist direktiivi 91/250 artikli 4 punkti a tähenduses” (p 43). Ehk teisisõnu, kui isik kasutab teise programmi lähte- või objektkoodi enda programmi elementide loomiseks, siis oleks selline tegevus ilma autoriõiguse omaniku loata keelatud. Kuna käesolevas kaasuses WPL-il ei olnud aga juurdepääsu SAS lähtekoodile ja WPL reprodutseeris SAS programmi funktsionaalsuse vaid selle toimimist jälgides, katsetades ja uurides, siis selliseks tegevuseks WPL SAS-i luba ei vajanud.

Teisele küsimusele vastates leidis kohus, et “litsentsi alusel arvutiprogrammi koopia saanud isik võib ilma seda programmi puudutava autoriõiguse omaniku loata jälgida, uurida või katsetada programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi mis tahes elemendi aluseks olevad ideed ja põhimõtted, kui ta teeb litsentsiga lubatud tegevuste raamesse jäävaid toiminguid ning programmi kasutamiseks vajalikke laadimis- ja käivitamistoiminguid, tingimusel et sellised toimingud ei piira programmi puudutava autoriõiguse omaniku ainuõigust.” (p 62) See tähendab, et litsentsisaajal on õigus jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi funktsioneerimist ja autoriõiguste omanik ei saa sellist tegevust keelata (nii kaua kui litsentsisaaja ei riku autoriõigust ja tal ei ole juurdepääsu lähtekoodile) isegi siis, kui litsentsisaaja eesmärk on luua sarnane programm.

Kolmandale küsimusele vastas kohus, et “see, kui arvutiprogrammis või selle programmi kasutusjuhendis reprodutseeritakse teatavaid elemente, mis on kirjeldatud teise arvutiprogrammi kasutusjuhendis, mis on autoriõigusega kaitstud, kujutab endast viimati nimetatud kasutusjuhendit puudutava autoriõiguse rikkumist, kui nende elementide reprodutseerimine on autoriõigusega kaitstud arvutiprogrammi kasutusjuhendi autori enda intellektuaalse loomingu väljendus” (p 70). Kasutusjuhend on kaitstud kirjandusteosena, kui selles esinevad “sõnad, arvud ja matemaatiliste mõistete valik, asetus ja kombineerimine” on autori enda intellektuaalne looming (p 67). Seda peab igal konkreetsel juhul hindama siseriiklik kohus.

Kohtulahendi tekstiga on võimalik tutvuda aadressil: http://eur-lex.europa.eu/Notice.do?mode=dbl&lang=et&ihmlang=et&lng1=et,en&lng2=bg,cs,da,de,el,en,es,et,fi,fr,hu,it,lt,lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv,&val=677806:cs