Uudised

Kas mu laps rööviti?

21. november, 2012

Mis saab siis, kui perekondlikud suhted lõpevad, vanemad kolivad lahku ja see vanem, kelle juurde jäävad lapsed, otsustab pere ühisest elukohariigist lahkuda? Selliste otsuste tegemisel tuleb olla teadlik, et vanemate kokkulepete puudumisel võivad tõusetuda vaidlused, mille lahendamist reguleerib lapseröövi tsiviilõiguse kohalda­mise rahvusvaheline konventsioon, koostatud Haagis 24.10.1980  (edaspidi Haagi konventsioon), ning Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003 (nn Brüssel II a).

Pikemalt kirjutab Lastekaitse Liidu ajakirja Märka Last 2012 sügisnumbris ilmunud artiklis vandeadvokaat Senny Pello.

 

Lapse tagasitoomine ja Haagi konventsioon

Haagi konvent­sioo­ni eesmärk on kaitsta lapsi nende õigusvasta­sest äraviimisest või kinni­pidamisest tuleneva kahju eest ja rakendada abinõusid, et laps pöörduks viivitamatult tagasi oma harilikku viibimiskohta. Seega kerkib kõigepealt küsimus, kas tegemist on lapsega, kes kuulub konventsiooni kaitsealasse. Teine oluline küsimus on, milline oli lapse harilik viibimiskoht.

Haagi konventsiooni alusel saab lapse tagasi tuua tema hariliku viibimiskoha riiki vaid juhul, kui laps on teise riiki ära viidud või teda peetakse teises riigis kinni õigusvastaselt. Lapse äraviimine või kinnipidamine on Haagi konventsiooni kohaselt õigusvastane, kui sellega rikutakse isikule, institutsioonile või muule organile ühiselt või üksi antud hooldusõigusi selle riigi seaduste alusel, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne äraviimist või kinnipidamist, ja äraviimise või kinnipidamise ajal kasutati neid õigusi tegelikult kas ühiselt või üksikult või oleks kasutatud, kui ei oleks toimunud äraviimist või kinnipidamist.

Õigusvastasuse kindlakstegemise ja tõendamise kohustus on taotluse esitanud isikul, kes peab näitama, et laps viidi ära tema hooldusõigust rikkudes, et äraviimise hetkel teostas ta hooldusõigust või oleks teostanud, kui last ei oleks ära viidud, ning lapse äraviimine või kinnipidamine on toimunud tema nõusolekuta.

• Kui lapse äraviimine või kinnipidamine ei ole õigusvastane Haagi konventsiooni mõttes, ei saa avaldust lapse tagasitoomiseks nimetatud konventsiooni alusel rahuldada, sest tegemist on juhtumiga konventsiooni kohaldamise alast väljaspool. Kui on ilmne, et Haagi konventsiooni nõudeid ei ole täidetud või selle kohaldamine on muul viisil põhjendamata, ei ole kohustust esitatud lapseröövi taotlust rahuldada.

• Kui lapse äraviimine või kinnipidamine on siiski õigusvastane, siis tuleb taotlus lapse tagasitoomiseks eelduslikult rahuldada.

• Haagi konventsioonis on aga sätestatud alused lapse tagastamata jätmiseks ka siis, kui lapse äraviimine või kinnipidamine on õigusvastane. Konventsioonis ei ole sätestatud absoluutseid lapse tagastamist välistavaid asjaolusid ning kohtunikule on antud diskretsioon, kas seda teatud asjaoludel teha või mitte. Taotluse saanud riigi kohus ei ole kohustatud andma korraldust lapse tagastamiseks, kui sellele vastu olev isik tõendab, et hooldusõigust tegelikult ei oleks teostatud või anti nõusolek äraviimiseks või kinnipidamiseks, tagastamine põhjustaks olulist kahju lapsele või laps ei soovi tagasi minna.

 

Kirjalikud kokkulepped

• Kui lapsega koos elav vanem soovib elama asuda mujale kui lapse hariliku viibimiskoha riiki, peaksid vanemad selles kokku leppima ning lahus elav vanem andma soovitatavalt kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku lapse äraviimiseks või kinnipidamiseks. Vaidluse korral, kas nõusolek oli antud või mitte, lasub tõendamise kohustus isikul, kes lapse ära viis või last kinni peab.

Kui kirjalikku nõusolekut ei ole, saab nõusoleku andmist tõendada kõikide võimalike vahenditega ning nõusoleku võib saada ka tagantjärele. Kohus ei ole kohustatud andma korraldust lapse tagasitoomiseks, kui sellele vastu olev isik on tõendanud, et isik, kellele lapse hooldusõigus oli enne kuulunud, andis oma nõusoleku lapse äraviimiseks või kinnipidamiseks või nõustus sellega tagantjärele. Nõusoleku märgiks võib olla asjaolu, et lapse tagasitoomiseks pole algatatud menetlust piisavalt kiiresti.
Näiteks on kohus leidnud, et hooldusõiguse tegelikust teostamisest loobumisega on tegemist ka juhul, kui üks vanematest tõstab teise vanema koos lapsega (ja nende asjadega) korterist välja: sedasi toimides on ta loobunud oma õigusest otsustada lapse elukoha üle. Seega ei ole tegemist hooldusõiguse rikkumisega ning ka lapse äraviimine või kinnipidamine ei saa olla õigusvastane.

Lapseröövivaidluse korral on esmatähtis lahendada see lapse huvidest lähtudes.

• Eelnevalt märgitu kohaselt on teiseks diskretsiooni aluseks asjaolu, et tagasitoomine kahjustaks lapse huvisid olulisel määral. Kuna Haagi konventsioon asetab määrava kaalu lapse tegeliku hooldamise faktile ning kaitseb eelkõige isikut (lapsevanemat), kes reaalselt last hooldas või oleks hooldanud, kui last ei oleks ära viidud, võib lapse tagastamine olla vastuolus lapse heaolu ja huvidega. Asjaolud, mis võivad olla lapse huvide olulisel määral kahjustamise aluseks, sõltuvad paljuski konkreetsest vaidlusest. Näiteks võivad aluseks olla vanema vägivaldsus, alkoholism, sõltumine narkootilistest ainetest, antisotsiaalsed elukombed, samuti vanema elukorraldus ning see, kas vanem suudab lapse eest hoolitseda.

• Vastavalt Haagi konventsioonile välistab lapse tagastamise oht, et see jätab ta kaitsetuks füüsilise või psüühilise kahju eest või asetaks ta muul viisil väljakannatamatusse olukorda. Kohtul on kohustus selgitada välja lapse huvid ning kõik asjaolud, mis on olulised lapse tagastamise üle otsustamisel.

• Tähtis asjaolu, mis annab aluse jätta laps tagastamata, on lapse kohanemine uue elukeskkonnaga, mille tõendamise koormus lasub isikul, kes on tagastamisele vastu. Sel põhjusel on Haagi konventsioon andnud kohtutele võimaluse jätta laps erandjuhul tagastama, kuna esmatähtsad on lapse huvid ning olulisem on kahjulike tagajärgede ärahoidmine, mitte niivõrd lapse viivitamatu tagastamine. Tagastamine on võimalik ainult juhul, kui see ei kahjusta last veelgi rohkem.

 

Mis on harilik viibimiskoht?

Lapse kohanemisel on määrav Haagi konventsioonis kasutatav mõiste “harilik viibimiskoht” – habitual residence. Viibimiskoht eeldab mingisuguseid sidemeid kindla asukohaga, kuid need ei pea olema püsivad. Eelkõige on oluline faktiline side kindla kohaga. Kuna lapse kodukoht oleneb vanemate elukohast, siis on tähtis välja selgitada vanema kavatsused uude riiki püsivalt elama jääda. Kohtud on leidnud, et uue viibimiskoha võib saavutada ka kahe kuuga, juhul kui riigis, kuhu elama asuti, on kiiresti ja hästi sisse elatud. Seega ei saa hariliku viibimiskoha määratlemisel lähtuda üksnes uues riigis viibitud aja kestusest, vaid sellest, millised olid plaanid uude riiki elama asudes, kas need olid püsivad või ajutised, ning sellest, kas laps on uude riiki hästi sisse elanud, kas tal on seal sotsiaalvõrgustik, perekondlikud suhted, mis toetavad tema arengut ja kasvamist ning loovad turva- ja kindlustunde.

Igal konkreetsel juhul tuleb lähtuda vaidluse asjaoludest ja lapse huvidest. Oluline on tuvastada, millises riigis on lapse huvides elada, et mitte põhjustada lapse tagastamisega talle uusi üleelamisi.

Ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja Eesti Vabariigi lastekaitseseaduses on sätestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid ning lapseröövivaidluste nagu ka teiste lapsi puudutavate vaidluste korral on esmatähtis lahendada need lapse huvidest lähtudes.

Vältimaks võimalikke vaidlusi lapseröövi üle, peaks lapse kolimise ja teises riigis elamise kohta olema enne lapse äraviimist sõlmitud kokkulepped ning saadud nõusolek lapse äraviimiseks või kinnipidamiseks. Nõusolek tuleks kindlasti fikseerida viisil, mis võimaldaks vaidluse korral nõusoleku olemasolu tõendada – see aitab vältida ka menetluskulusid, mis lapseröövi vaidlustes võivad kujuneda märkimisväärselt suureks.