Uudised

Kellel on õigus last lasteaiast ja koolist ära võtta?

31. märts, 2013

Helen Hääl
advokaat

 

Kõige lihtsam ja kiirem vastus sellele küsimusele on, et last on õigus lasteaiast ja koolist ära võtta sellel vanemal, kellel on lapse hooldusõigus.

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis tegelikult ei saa õpetaja/kasvataja keelduda last välja andmast kummalegi vanemale.

Kui kohtumäärusega on paika pandud lahuselava vanema suhtlemise graafik lapsega, siis eeldus on, et lapse suhtlemine vanemaga toimub selle graafiku kohaselt. Selline käitumine vastab kõige enam lapse huvidele, sest suhtluskord on paika pandud spetsialistide arvamusele tuginedes.

Suhtluskorra määramise menetluses osalevad erinevad spetsialistid – mõlema vanema elukohajärgsed eeskosteasutuse esindajad (lastekaitsespetsialistid), lapsele riigi õigusabi korras määratud advokaat ning asja menetlev (perekonnaõigusele spetsialiseerunud) kohtunik.

Seega kohtumäärusega reguleeritud suhtluskord vastab eelduslikult kõige enam lapse huvidele. Lapse vanem peab lähtuma oma käitumises alati ja eelkõige lapse huvidest.

Olukorras, kus vanem rikub suhtluskorda reguleerivat määrust või kokkulepet, on võimalik pöörduda maakohtusse lepitusmenetluse algatamiseks. Ilma kohtumääruseta, mis lubab sunnimeetmete rakendamise (sh politsei ja kohtutäituri sekkumise) ei ole politseil kohustust suhtluskorra toimimisse sekkuda. Välja arvatud juhul, kui ohus on lapse elu või tervis või lapse üleandmisel on tarvitatud vägivalda või rikutud avalikku korda.

Seda olukorda on seadusandja reguleerinud alljärgnevalt. Kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud.

Kohus viib vanema avalduse alusel käesolevas paragrahvis sätestatud menetluse läbi ka juhul, kui vanemad on lapsega suhtlemise korraldamises kokku leppinud muus kui notariaalselt tõestatud vormis ja see korraldus on varem toiminud pikema aja vältel ning kui selline lapsega suhtlemise korraldus vastab üldjoontes tavapärasele mõistlikule korraldusele.

Kohus kutsub vanemad isiklikult välja, vajaduse korral kutsub kohus lahendamise juurde ka valla- või linnavalitsuse esindaja.

Kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks. Kohus juhib tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta end nõustada perenõustajal.

Kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta.
Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ning milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes juhul kui lepitusmenetlus on ebaõnnestunud ja kohus on määrusega reguleerinud sunnimeetmete kasutamise.

Selle sätte alusel ei saa enam kehtivas õiguslikus olukorras vastava kohtumääruseta täita suhtluskorra määruseid kohtutäituri ja/või politsei abiga.

Juhul kui vanem teostab oma suhtlusõigust lapse huvidega vastuolus olevalt või rikub muul viisil oma hooldusõigust, on võimalik sellelt vanemalt taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja teisele vanemale ainuhooldusõigus üleandmist või vanemalt hooldusõiguse täielikku äravõtmist. Samuti on võimalik kohtu kaudu kitsendada vanema õigust suhelda oma lapsega.

Juhul kui olukord on juba läinud nii kaugele, et vanemad on asunud lasteaiast ja/või koolist oma lapsi teineteise tagant „varastama“, tuleb taotleda kohtumäärusega väga selget reguleerimist, kuidas/kus/millal toimub lapse üleandmine ning kes on selleks volitatud isikud. Kui kohtumääruses sellekohast selget regulatsiooni ei ole ja vanemad suhtluskorra graafikut vabatahtlikult ei järgi, ei ole võimalik suhtluskorda sundkorras täita.

Seega kui kohtumääruses ei ole selgelt reguleeritud lapse üleandmine ning määratud sunnivahendite rakendamine ja vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, ei ole ka lasteaia ega kooli õpetajatel/kasvatajatel õigust keelduda lapse üleandmist vanemale.

Lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmine lõpetada. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul (kuigi üldpõhimõte on, et lapsel on õigus isiklikult suhelda vanemaga). Viidatud kolmas isik võib olla ka valla- või linnavalitsus.

Riigikohus on selgitanud, et üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates.

Kohus määrab vanema ja lapse suhtlemise korra PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones just lapse huvidest lähtudes, arvestades muu hulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Suhtlemiskorda reguleerides võib kohus lapse heaolu tagamiseks PKS § 143 lg 3 järgi vanema suhtlusõigust piirata või täpsustada, millisest tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma, ning nagu eelnevalt öeldud, määrata vajadusel kolmanda isiku, kelle juuresolekul laps vanemaga suhtleb.
Kohus võib kõiki eelnimetatud nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

(Artikkel ilmus ka 26. märtsil Delfi uudisteportaalis.)