Uudised

Rikaste meeste vaesed naised

28. jaanuar, 2013

Helen Hääl
vandeadvokaadi vanemabi

28. septembril ilmus väljaandes Äripäev „Rikaste TOP 500“ ning Kristi Malmbergi artikkel „Raha on Eestis meeste käes“, millele ei saa ma igapäevaselt perekonnaõigusega tegeleva advokaadina reageerimata jätta.

Rikaste meeste vaesed naised. Rikkad naised on kas lesed, pärijad, lahutatud või tankistid…

Juhin tähelepanu, et vara suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda ainuüksi omanikukandest äriregistris või kinnistusraamatus. Tuleb vaadata üle abieluvararegister ning unustada eelarvamused nagu oleksid jõukad naised vaid lesed, pärijad või tankistid.

Eestis on kahtlemata probleemiks naiste alaesindatus tippjuhtide hulgas ning seega võib nõustuda Äripäeva väitega, et meeste käsutada on rohkem raha kui naistel. Hinnates aga netovara, tuleks üldiselt eeldada, et rikka mehe naine on rikas naine. See rikkus kuulub pooltele ühiselt (v.a. ülaltoodud eranditel, mil pooled on oma varasuhteid ise teisiti reguleerinud).

„Rikaste meeste“ vara on abikaasade ühine vara

On mõistetav, et Äripäev ei soovi oma rikaste TOP-i koostamisel kasutada metoodikat, mis nõuaks veel täiendava mõõtme (ühisvara-lahusvara) sissetoomist, kuid siis ei ole ka võimalik teha ennatlikku järeldust rikkuse jagunemise kohta meeste ja naiste vahel.

Vastavalt perekonnaseadusele on abielu kestel omandatud vara poolte ühisvara. Registri (kinnistusraamat, äriregister) andmete põhjal ei ole õige teha järeldusi abielus olevate isikute vara omandisuhete kohta. Ühe abikaasa nimele registreeritud kinnistud, äriühingute osad ja aktsiad kuuluvad varaühisuse vararežiimi korral poolte ühisvara koosseisu, so mõlemad abikaasad on vara omanikud võrdsetes osades.

„Vaesel ja varatul“ naisel on õigus nõuda enda kinnistusraamatusse omanikuna sisse kandmist

Kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Teise abikaasa kinnistusraamatusse kandmiseks ei pea abikaasad sõlmima kohustus- ega käsutustehingut. Abikaasa võib nõuda registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.

Juhul kui abikaasa ei nõustu teist abikaasat kinnistusraamatusse kandma ning notariaalselt tõestatud avaldust allkirjastama, on õigus nõuda abikaasa kohustamist ehk hageda tema tahteavaldust.

Äriühingu otsuste vastuvõtmisel on vaja „vaese ja varatu“ naise nõusolekut.

Eestis on kahjuks levinud ekslik praktika, kus äriühingu otsuste üle hääletamine ühisvarasse kuuluvate osade ja aktsiatega toimub vastavalt sellele, kes on kantud osanike/aktsionäride nimekirja.

Osaühingu osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Seejuures ei oma tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine. Osa ühised omajad võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Hääletamiseks osanike koosolekul on vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus ning ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et osanike koosolekule võib kutsuda ka üksnes ühe abikaasa.

Osa ühisel omajal on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja, st osa ühise kuuluvuse avalikustamist osanike nimekirjas. Kui ühise omanikuna on osanike nimekirja kantud mitu isikut, võib osaühing edastada kutse osanike koosolekule ka ühele neist, samuti maksta üksnes ühele neist välja dividendi. Abikaasad võivad ühisvarasse kuuluvast osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt isegi juhul, kui osanike koosoleku toimumisest teatati vaid ühele neist. See ei välista aga abikaasade üksteise volitamist osanikuõiguste teostamiseks või ühise esindaja nimetamist.

Juhul, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt.

Kuigi osa ühisomanikud võivad teostada osaga seotud õigusi üldjuhul üksnes ühiselt, kuulub osaniku õigus saada teavet igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada.

Seega – naised ei ole jõukad vaid siis kui nad on lesed, pärijad või tankistid, vaid ka siis kui nad teavad oma õigusi, eelkõige õigust nõuda enda kandmist nii osanike nimekirja kui kinnistusraamatusse omanikuna.

(Artikkel ilmus toimetatult ka 26. oktoobril 2012 Äripäevas.)