Uudised

Töötasu öösel ja riigipühal töötamise eest

28. jaanuar, 2012

Senny Pello
vandeadvokaat

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Nimetatud seaduses sätestatusse ei tohiks tööandjad suhtuda kergekäeliselt ning täita sätestatud nõudeid üksnes formaalselt selleks, et vältida tööinspektsiooni sanktsioone. Pikemas perspektiivis võib korralikult ning südame- ja kohusetundega korraldatud süsteem ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel kaitsta tööandjat tervise kahjustamise ja kutsehaiguse põhjustamisest esitatud nõuete eest, millest tuleneva kahju puhul võivad ning tavaliselt ilmnevadki kahjulikud tagajärjed alles mitmeid aastaid pärast kahjustavat tegevust.

Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusele kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust ning sama põhimõtte kehtib ka kahju õigusvastase tekitamise osas. Seega, kui kahju põhjustanud tegu leidis aset peale VÕS-i jõustumist, kuuluvad kohaldamisele VÕS-i sätted, kui enne seda, siis Tsiviilkoodeksi (TsK) sätted.

VÕS-i kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldise aluse ning ka tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise reeglid nägi enne 1. juulit 2002 ette TsK. TsK kohaselt tuli vastutuse aluse kindlakstegemiseks hinnata õigusvastase teo olemasolu, kahjuliku tagajärje esinemist, põhjuslikku seost nende vahel ning süü olemasolu või puudumist kohustatud isiku käitumises. Kuivõrd ohutu töökeskkonna loomine on tööandja kohustus, siis saab kahju hüvitamise määramisel nii TsK kui VÕS alusel määravaks see, kas tööandja oli oma kohustusi täitnud ja kas ta oli neid täitnud nõuetekohaselt. Juhul, kui tööandja oli ohutu töökeskkonna loomisse ja tagamisse suhtunud kerglaselt või olid üldse õigusaktides sätestatud nõuded nimetatud valdkonnas jäänud täitmata, siis järgneb tööandjale enamasti vastutus tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise eest. Tööandja vastutust ei ole võimalik vältida, kui on tõendatud, et tööandja on eiranud tööohutuse nõudeid.

Kuivõrd tervisekahjustusega tekitatud kahju tuleb enamjaolt hüvitada töötajale igakuiste eelnevate maksetena, siis võib täiendav hüvitiste maksmise kohustus osutuda tööandja jaoks oluliseks väljaminekuks, millega ei ole arvestatud ning milline võib oluliselt mõjutada tööandja majanduslikku seisundit. Nimetatust tulenevalt juhime tööandjate tähelepanu sellele, et ohutu töökeskkonna loomine ei ole üksnes tegevus, mida on vaja teha tööinspektsiooni jaoks ja õigusaktidest tulenevalt nõuete täitmiseks, vaid nimetatud valdkonna süstemaatiline kaardistamine, riskianalüüsi teostamine ja töötajate tervise ning ohutuse eest hoolitsemine kaitseb tööandjat tervisekahjustamisest tulenevate nõuete rahuldamise eest.